KUIDAS NUKKUDEGA MÄNGIMINE AJU STIMULEERIB
MIKS ON EMPAATIA OLULINE
KÜMME NÕUANNET EMPAATIAVÕIME ARENDAMISEKS
1
Julgusta last ise nukkudega mängima ja kuula tema mängu
Lapsed räägivad mängimise ajal tihti ja neid saab selleks ka julgustada, pakkudes mängimiseks erinevaid nukke. Kuula tähelepanelikult ja sa võid saada rohkem teada oma lapse huvidest, muredest ja asjadest, mis talle ei meeldi.
2
Räägi tunnetest
Laienda lapse tunnete sõnavara, et ta mõistaks emotsioonisõnu. Nimeta tundeid: „Paistab, et sa oled vihane. Tundub, et oled pettunud.“ Küsi tunnete kohta küsimusi: „Kas sa oled pinges/mures/õnnelik?“ Räägi oma lastega emotsioonidest, anna neile luba oma tundeid edasi anda ja väljendada.
3
Laienda silmaringi
Peaksime julgustama lapsi juba varases eas tutvuma erinevate rasside ja kultuuridega ning eri vanuses, soost ja võimetega inimestega. Aita alati lapsel leida teistega ühiseid jooni, mitte erinevusi.
4
Meisterda tundekaardid
Kirjuta mõni põhiline emotsioonisõna, nagu „õnnelik“, „kurb“, „hirmul“, „elevil“ ja „üllatunud“, paberile. Seejärel joonista või liimi juurde pildid, mis kujutavad neid emotsioone. Tee sellest mäng, kus iga pereliige tõmbab kaardi ja imiteerib seal kujutatud emotsiooni, kasutades ainult oma nägu ja keha. Häälitseda ega sõnu kasutada ei ole lubatud.
5
Kasuta kahe heateo reeglit
Proovi kahe heateo reeglit: „Ütleme või teeme iga päev vähemalt kaks head asja.“ Esmalt räägi, mida headus endast kujutab, näiteks teretamine, naeratamine, mänguasja jagamine või kellegi aitamine. Osuta igale heateole, mida keegi teeb. Tunnusta oma lapse heategu.
6
Lase lapsel hoolitseda
Otsi eakohaseid võimalusi, kus laps saaks toetada ja aidata, nagu lemmiklooma toitmine või naabrile küpsiste viimine. Väiksed lapsed saavad hoolitsemist harjutada ka nukkude peal.
7
Kiida nimisõnadega
Julgusta last aitama, öeldes „Kas sa oled / tahad olla mu abiline?“, mitte „Kas sa aitad?“. Uuring näitas, et väiksed lapsed, keda julgustati olema abilised, tegid seda suurema tõenäosusega. Kui soovid, et laps näeks ennast hooliva inimesena, kasuta nimisõnu.
8
Tee headuse kast
Selleks et pereliikmed oleksid üksteise vastu lahkemad, piisab vanast kingakarbist. Julgusta pereliikmeid märkama, kui keegi teeb midagi head – nii kodus kui ka väljaspool. Iga kord, kui heategu märgatakse, kirjutab või joonistab märkaja teo ja pereliikme nime paberile ning paneb selle headuse kasti.
9
Etenda heategusid ja empaatiat
Nukkudega mängimine ei ole ainult lõbus, vaid on ka tõestatud, et väikelapse empaatiavõime areneb selle abil. Õigete küsimuste esitamine aitab teada saada, mis lapse peas toimub. „Mis toimub? Mis ta õnnelikuks teeb? Mida ta teeb, kui tema sõber on kurb?“ Innusta last mängimise ajal tegema head, hoolima ja abistama.
10
Arenda empaatiavõimet nukkude, beebide ja kutsikate abil
Anna lapsele ülesanne kellegi eest hoolitseda. Julgusta last mängimise ajal nukku või kaisulooma lohutama ja rahustama. „Tundub, et Fido kardab. Kuidas sa saad aidata kutsikal end turvaliselt tunda?“ Mida rohkem harjub laps tegema heategusid, seda tõenäolisemalt võtab ta selle väärtuse ka omaks.
